Eralenduri koolitus
Eralenduriks võivad õppida kõik soovijad, kes tunnevad huvi, vajadust ja kirge lennata. Erapiloodi eksami sooritamiseks peab taotleja olema vähemalt 17 – aastane, kuid õppima võib tulla palju varem. Enne esimest soololendu peab olema 16-aastane. Erapiloodi kandidaadile ei ole mingeid erilisi nõudmisi. Kasuks tuleb inglise keele oskus ja tehniline mõtlemine, eriti kui soovitakse edaspidi omandada instrumentaallennu- või ametpiloodi pädevust.
Enne lennupraktikat tuleb läbida meditsiiniline kontroll Lennundusmeditsiini keskuses, mis asub Tallinna lennuvälja vahetusläheduses, aadressiga: Lennujaama tee 2 , telefon 60 581 515. Polikliiniku registratuur on avatud T, K, R 8.00 – 11.00. Erapiloodi terviseseisund peab vastama vähemalt 2. klassi tervisenõuetele.
Kui erapiloodi kandidaat on varem lennanud kopteri-, ülikergkopteri-, autožiiro-, purilennuki-, motopurilennuki- või jäiga tiivaga ja kolmes tasapinnas liikuvate aerodünaamiliste tüüridega ülikerglennukiga, siis saab kohustuslikust 45 lennutunnist maha arvutada antud õhusõidukil lennatud tundidest 10%, kuid mitte rohkem kui 10 tundi.
Õppetöö kestab keskmiselt 8-12 kuud, olenevalt õpilase võimekusest ja aktiivsusest ning ilmatingimustest. Kursuse lõppedes omistatakse erapiloodile rahvusvaheliselt aktsepteeritav litsents visuaalilmatingimustes lendamiseks ühemootorilistel maalennukitel SEP(land).
Kursus koosneb kahest osast: teoreetilisest (169 tundi) ja praktilisest (45 lennutundi).
Teoorias õpitakse tundma:
- lennundusõigusakte;
- õhusõidukite ehitust, mootoreid ja süsteeme, mõõteriistu;
- aerodünaamikat;
- lendude planeerimist ja sooritusarve;
- üld- ja raadionavigatsiooni;
- meteoroloogiat;
- õhusõidukite käitamist;
- inimvõimeid ja nendest tulenevaid piiranguid;
- lennuliiklusteenindust ja raadiosidet.
Lennupraktika jooksul õpitakse:
- lennueelseid protseduure;
- lennuvälja liikluse protseduure ja raadiosidet;
- hindama õhusõiduki asendit ruumis visuaalselt;
- lendama väikestel kiirustel, ära tundma varisemise ja sellest väljatoomise;
- lendama suurtel kiirustel, ära tundma pöörise ja selle vätimise;
- startima ja maanduma nii tavatingimustes kui ka lühikeselt rajalt;
- lendama mõõteriistade järgi;
- marsruutlendu, oma asukoha määramist nii visuaalselt kui ka raadionavigatsioonivahendite abil;
- tegutsema avariiolukordades.
Kursuse jooksul tuleb sooritada teooriaeksamid ja lennueksam.
Koolituses kasutatakse instrumentaallendudeks varustatud väikelennukit Cessna 172 ja kopterit Robinson 22. Baaslennuväljadena kasutatakse Tallinnat ja Tartut.
Peale kursuse lõpetamist on võimalik juurde õppida:
- öösel lendamist (NQ);
- instrumentaallennu pädevust (IR);
- lendama kahemootorilisel lennukil (ME);
- ametpiloodi pädevust (CPL);
- erinevatel lennuki- ja kopteritüüpidel.
Vaata ka infot Lennuameti kodulehelt
